Mars Global Surveyor
Uudised
Marsi fotod
Fakte Mars Global Surveyori (MGS) kohta
- MGS startis Cape Canaverali neemelt Floridas 7. novembril 1996.
- 309-päevase teekonna jooksul Marsile läbis MGS ligi 750
miljonit kilomeetrit.
- MGS sisenes Marsi orbiidile 12. septembril kell 4:17 Eesti
aja järgi, kui ta alustas mootoritega pidurdamist. Signaal
manöövri algusest jõudis Maale 14 minutit hiljem, kell
4.31. Esimene tiir ümber Marsi kestis 45 tundi; vähim kaugus
Marsist oli 262 km ja suurim 54026 km. [Uudis]
- 15. septembril leidis Global Surveyor Marsi ümber
magnetvälja. [Uudis]
- 17. septembril alustati automaatjaama pidurdamist Marsi
atmosfääri abil. Igakordsel atmosfääri läbimisel
vähenes automaatjaama kiirus veidi ning ühtlasi lähenes
orbiidi kaugeim punkt Marsile. Algne plaan oli kasutada sellist meetodit
nelja kuu jooksul, kuni orbiidi kaugeim punkt jääb planeedist
450 km kaugusele.
- 11. oktoobril katkestati pidurdamine, kuna üks
päikesepatarei paneelidest liikus atmosfäärirõhu
mõjul. [Uudis]
- 7. novembril jätkati automaatjaama pidurdamist uue plaani
järgi. Selle kohaselt toimub pidurdamine kahes faasis.
[Uudis (09.11.97), uudis (12.11.97)]
- Pidurdamise 1. faasis novembrist 1997 kuni maini 1998 on orbiidi
madalaim punkt 120 km kõrgusel (algse 110 km asemel). Veidi suurema
kõrguse tõttu avaldab õhurõhk automaatjaamale
66% algsest väiksemat jõudu, mistõttu kuue kuu jooksul
väheneb orbiidi periood 6-12 tunnini.
- Mais 1998 katkestatakse pidurdamine kuueks kuuks, et korrigeerida
Global Surveyori orbiiti Päikese suhtes. Selle aja jooksul kogutakse
nii palju teaduslikku materjali kui võimalik.
- Novembrist 1998 kuni märtsini 1999 toimub pidurdamise 2. faas.
Selle lõpuks tuuakse orbiidi kaugeim punkt 450 kõrgusele;
MGS teeb siis ühe tiiru ümber Marsi kahe tunniga.
![[Pilt
Global Surveyorist]](mappingt.gif)
MGS alustab Marsi kaardistamist 1999. aasta märtsis, sel ajal
jõuab orbiit õigesse asendisse ka Päikese suhtes.
Kaardistamise ajal ületab MGS Marsi ekvaatori Päikese-poolsel
küljel alati kell 2:00 p.l. (kohaliku Marsi aja järgi), liikudes
lõunast põhja. Sellise liikumisega saadakse Global
Surveyorilt parimad tulemused.
- Pärast kaardistamise lõppu kasutatakse MGS'i side
pidamiseks Marsil maanduvate automaatjaamadega; see kestab 1. jaanuarini
2003 või kuni kütuse lõppemiseni. Kui eelarve lubab,
tehakse ka pärast kaardistamise lõppu teaduslikke uurimusi.
- Tehnilised andmed:
- mass 1062 kg (koos kütusega), 767 kg Marsi juurde jõudes;
- avatud päikesepatareide siruulatus 12 meetrit;
- põhikorpuse mõõtmed 1,2 x 1,2 x 1,8 meetrit;
- paraboolantenni läbimõõt 1,5 meetrit.
Fakte Marsi kohta
- Päikesesüsteemi neljas planeet, seega Maast järgmine
- Kaugus Päikesest 1,52 astronoomilist ühikut (1 a.ü.
= 150 miljonit km)
- Pöörlemisperiood 24 tundi 37 minutit 23 sekundit
- Tiirlemisperiood 687 Maa ööpäeva
- Pöörlemistelje kalle 23° 59' (võrdluseks: Maa
telje kalle on 23° 27'), aastaajad sarnased Maa omadega
- Keskmine läbimõõt 6780 km, s.o. 0,53 Maa
läbimõõtu
- Mass: 1/10 (täpsemalt 0,107) Maa massi
- Raskusjõud pinnal: 38% Maa omast
- Atmosfäärirõhk: 0,006 Maa omast
Viiteid teistele Mars Global Surveyori lehekülgedele
Tartu Tähetorn
Taavi Tuvikene / taavi@obs.ee
8. aprill 1998
![[Pilt
Global Surveyorist]](mapping.gif)
MGS alustab Marsi kaardistamist 1999. aasta märtsis, sel ajal
jõuab orbiit õigesse asendisse ka Päikese suhtes.
Kaardistamise ajal ületab MGS Marsi ekvaatori Päikese-poolsel
küljel alati kell 2:00 p.l. (kohaliku Marsi aja järgi), liikudes
lõunast põhja. Sellise liikumisega saadakse Global
Surveyorilt parimad tulemused.