Urmas Haud

	Astronoomiadoktor
	Teadur	-	Tartu Observatoorium

Teadus

Põhiliselt olen uurinud meie Galaktikat ja teisi lähemaid galaktikaid. Uuringud võib jagada järgmisteks suundadeks:

• Meie Galaktika, Andromeeda galaktika M31 ja teiste tähesüsteemide dünaamilised mudelid. Olen välja pakkunud uue meetodi galaktikate pöörlemiskõverate määramiseks, milline arvestab ka gaasi võimalikke radiaalsuunalisi liikumisi nendes süsteemides. Galaktikate mudelite parameetrite määramiseks on koostatud arvutiprogramm, milline leiab kõik vajalikud arvväärtused vaatlusandmete alusel vähimruutude meetodil. Seejuures on püütud mudelitega hõlmata praktiliselt kõiki kättesaadavaid andmeid uuritavate galaktikate ning nende komponentide struktuuri, kinemaatika ning astrofüüsikaliste omaduste kohta. Nende uuringute tulemuste alusel kaitsesin 1985. aastal füüsika-matemaatika kandidaadi teaduskraadi.
  Detailsemat infot nii meie Linnutee kui ka teiste galaktikate ehitusest leiavad huvilised Tartu Ülikooli füüsika magistrantidele mõeldud loengukonspektist "Tähesüsteemide ja galaktikate füüsika".
  
• Galaktikate vahetu ümbruse ehituse ning selle ümbruse ja galaktikate vastastikuse seose uurimine. Olen uurinud hüpoteesi, et hiidgalaktikaid ümbritsevad peaaegu sfäärilised, kuid kergelt kolmeteljelised varjatud ainest massiivsed kroonid ning analüüsinud kroonidest tingitud gravitatsioonipotentsiaali kolmeteljelisuse mõju gaasi liikumisele galaktikate ketaste välisosades. Erilist tähelepanu olen selles valdkonnas pööranud nn. kiiretele vesinikupilvedele. Olen esitanud hüpoteesi, et osa kiireid vesinikupilvi koos mõnede meie Linnutee kääbuskaaslastega moodustavad meie Galaktikat ümbritseva polaarringi meenutava struktuuri. Teisi hiidgalaktikaid ümbritsevate kääbuskaaslaste ruumjaotuse analüüs on näidanud, et sellised struktuurid võivad olla galaktikate maailmas küllaltki levinud. Olen välja pakkunud ka uue kaudse kiirete vesinikupilvede kauguse hindamise meetodi. Need uuringud olid mu doktoritöö teemaks, millise kaitsesin 1991. aastal.
• Viimastel aastakümnetel olen tegelenud kogu taevast katva Leiden-Dwingeloo-Bonni (LAB) neutraalse vesiniku (HI) 21-cm kiirgusjoone raadioülevaate töötlemisega. Saadut tulemused on muu hulgas avaldatud järgmise töödeseeriana: Gaussian Decomposition of HI Surveys -
  • I - Decomposition Algorithm
  • II - Separation of problematic Gaussians
  • III - Local HI
  • IV - Galactic Intermediate- and High-Velocity Clouds
  • V - Search for Very Cold Clouds
• Olen huvitunud ka sellest, kuidas on aegade jooksul muutunud inimeste arusaamine Universumist (see sai alguse ühest eelmise riigi aegsest filosoofia referaadist).

  Märkus

Need lugejad, kes tunnevad aga huvi muude astronoomiliste probleemide vastu, keda ei hirmuta ingliskeelsed tekstid ja kes

• tahavad teada, mida üldse astronoomia alal võrgust leida, võiksid külastada AstroWeb'i;
• soovivad leida pilti mingist konkreetsest taevaobjektist, saavad abi astronoomilisest fototeegist;
• otsivad küllaltki lihtsat kuid huvitavat astronoomiaalast lugemist, leiavad seda näiteks Müncheni AstroArhiivist;
• eelistavad iga päev saada uue astronoomilise pisiuudise koos pildiga, on teretulnud vaatama astronoomia päevapilti.

Hobi

Kontakt

Viimati täiendatud: 21. september 2008. a.
U. Haud, urmas@aai.ee